18. veebruaril 1988 tellis Nõukogude Liidu kodanik Rein Mets Tallinnasse Lasnamäele Ümera tänav 11 maja ette takso, et koos abikaasa Ene ja viie lapsega Tallinna lennujaama sõita. Nad ei kavatsenud sõita puhkusele soojale maale, vaid Nõukogude Liidu pealinna Moskvasse. Selles polnud 1988. aastal Nõukogude Liidus midagi iseäralikku.
Eriliseks tegi nende juhtumi asjaolu, et Nõukogude Liidu julgeolekuteenistus KGB käskis neil riigist lahkuda, mida peaaegu mitte kunagi ei juhtunud. Juhtumile lisas erilisust asjaolu, et KGB oli andnud perele kõigest neli ööpäeva aega riigist lahkumiseks. Viimane päev lahkumiseks oli 20. veebruar. Kuhu lahkuda, kui riigipiirid on täielikult suletud ja ükskõik millisesse riiki sõiduks on vaja mitu kuud taotleda viisat?
Rein Mets: “Mida me seal autos mõtlesime ja rääkisime? Hästi ei mäleta. No mida võivad mõelda kaks kodust ja kodumaalt, ehkki okupeeritud kodumaalt pagendatud noort inimest, kellel on viis last? Küllap me mõtlesime sellest, mis meist saab.”
Miks Rein Mets perega välja kihutati, lugege raamatust.